Romusõidukid Tallinnas — miks vanad autod hoovidest ära viiakse ja mida omanikul teha
Tallinn viib linnaruumist ära autosid, mis on seal pikalt seisnud. Ainuüksi selle aasta jooksul on munitsipaalpolitsei eemaldanud üle 250 kasutuseta sõiduki ning aprillis 2026 oli linnas arvel 352 autot, mis igapäevases liikluses ei osalenud.
Samal ajal on tulemas muudatus, mis puudutab rahakotti: 2027. aastast kasvavad peatatud registrikandega sõidukitega seotud kulud märkimisväärselt. Teatud juhtudel läheb sõiduki registrist kustutamine maksma 15 euro asemel 800 eurot. Selgitame, keda see puudutab ja mida omanikul teha tasub.
Lühidalt peamisest
- Tallinna munitsipaalpolitsei on sel aastal linnaruumist eemaldanud 252 kasutuseta sõidukit; Lasnamäel algas süsteemne äravedu 16. aprillil.
- Ära ei viida ainult romusõidukeid — põhjuseks võib olla ka puuduv number, peatatud registrikanne, aegunud ülevaatus või kindlustus.
- 2027. aastast tõuseb teatud juhtudel registrist kustutamise riigilõiv 15 eurolt 800 euroni.
- Enne äraviimist saab omanik teate ja mõistliku tähtaja olukorra ise lahendamiseks.
- Sõiduki registrist kustutamiseks on vaja lammutustõendit, mille väljastab ainult keskkonnaloaga jäätmekäitleja. Omavoliline lammutamine on seadusega keelatud.
Mis Tallinnas praegu toimub?
252 sõidukit ühe aastaga
Nii palju on munitsipaalpolitsei sel aastal linnaruumist eemaldanud. 162 juhul viis omanik auto ise ära, 90 sõidukit teisaldati linna hallatavasse parklasse ja 26 anti üle jäätmekäitlejale.
352 seisvat autot aprillis
Aprillis 2026 fikseeris munitsipaalpolitsei Tallinnas 352 sõidukit, mida igapäevases liikluses ei kasutatud. Kõik need ei ole romusõidukid — jutt on kõigist pikalt seisnud autodest.
Lasnamäe on esirinnas
Kõige rohkem seisvaid sõidukeid on Tallinna kõige tihedamalt asustatud linnaosas. Süsteemne äravedu algas 16. aprillil Sikupillis ja liigub edasi üle kogu Lasnamäe.
Autodele pannakse hoiatus
Pikalt seisnud sõidukid märgistatakse hoiatusega „Sõiduk kuulub teisaldamisele“. See annab omanikule mõistliku tähtaja auto ise ära viia, enne kui linn seda teeb.
Millistel juhtudel auto ära viiakse?
Numbrimärk puudub või auto on lahti võetud
Sõiduk ilma registreerimismärgita või osadeks võetud kujul on kõige selgem juhtum. Selliste autode puhul algab menetlus tavaliselt kõige kiiremini.
Välismaine number ilma Eesti registreeringuta
Kui välisriigi numbrimärgiga sõiduk ei ole aasta jooksul Eestis arvele võetud, on see äraviimise alus. Praktikas on just nende autode omanikke kõige keerulisem tuvastada.
Peatatud registrikanne, puuduv ülevaatus või kindlustus
Siin üllatub kõige rohkem omanikke. Auto võib olla täiesti terve ja komplektne, kuid kui registrikanne on peatatud või ülevaatus ja kindlustus on aegunud, on teisaldamine seaduslikult võimalik.
Kasutuspiiranguga sõiduk
Kui sõidukile on seatud kasutuspiirang, ei tohi see avalikus linnaruumis seista. Ka see on iseseisev alus teisaldamiseks.
Parkimine kahjustab teed või haljasala
Kui auto seisab nii, et see rikub teekatet või haljastust, on teisaldamine põhjendatud sõltumata sõiduki seisukorrast.
Mis on romusõiduk?
Romusõiduki tunnused on kirjas jäätmeseaduses ja Tallinna heakorra eeskirjas. Reeglina on tegemist mittekomplektse sõidukiga, millel puuduvad olulised osad — mootor, käigukast, kere detailid, sillad, klaasid või rattad — ning mis oma välimusega rikub ümbruskonna ilmet või võib olla keskkonnale ohtlik.
Oluline vahe: kui auto ei vasta romusõiduki tunnustele ja on seaduslikult pargitud, ei ole selle äraviimiseks alust. Munitsipaalpolitsei hindab iga juhtumit eraldi, sest pika seismise põhjused on erinevad — omanik võib olla välismaal, auto võib oodata remonti pärast avariid, omanik võib olla surnud ja pärimismenetlus pooleli või on sõiduk langenud varguse või vandalismi ohvriks.
Mis muutub 2027. aastast?
Riigilõiv tõuseb 15 eurolt 800 euroni
2027. aastast kasvavad peatatud registrikandega sõidukitega seotud nõuded ja kulud oluliselt. Teatud juhtudel — näiteks hävinud või kadunud sõiduki registrist kustutamisel — läheb toiming maksma 800 eurot senise 15 euro asemel.
Just seetõttu soovitab linn viia registriandmed sõiduki tegeliku seisukorraga vastavusse veel 2026. aasta jooksul. Iga edasilükatud kuu võib järgmisel aastal maksma minna kordades rohkem.
Kuidas äraviimine käib?
Sõiduk märgistatakse ja omanikuga võetakse ühendust
Autole pannakse hoiatus ja munitsipaalpolitsei püüab omaniku tuvastada. Kui omanik on teada, teavitatakse teda alati ja antakse võimalus olukord ise lahendada.
Omanikule antakse tähtaeg
Hoiatus „Sõiduk kuulub teisaldamisele“ annab mõistliku aja auto vabatahtlikult linnaruumist ära viia. Selle tähtaja jooksul tegutsemine on omaniku jaoks alati odavaim variant.
Teisaldamine parklasse või jäätmekäitlejale
Kui tähtaeg möödub, sõltub edasine auto seisukorrast. Üks osa autodest viiakse valveparklasse, kust omanik saab need välja lunastada. Teine osa läheb otse jäätmekäitlejale — nii saab toimida siis, kui sõiduk on registrist juba kustutatud.
Kulud jäävad omaniku kanda
Teisaldamise ja hoiustamisega kaasnevad kulud kannab omanik või vastutav kasutaja. Kui munitsipaalpolitsei on alustanud väärteomenetluse, võib lisanduda ka rahatrahv.
Aasta pärast läheb auto lammutusse
Kui sõidukit ei ole valveparklast aasta jooksul välja võetud, loetakse see hüljatuks ja antakse üle jäätmekäitlejale. Selleks hetkeks on omanik kaotanud nii auto kui ka maksnud hoiustamise eest.
Kolm võimalust omanikule — ja mis vahe neil on
Tasuta äraveo kampaania 19. oktoobrist 1. novembrini
19. oktoobrist 1. novembrini 2026 toimub üle Eesti romusõidukite kogumise kampaania. Selle ajal tuleb jäätmekäitleja tehnika seisva vana sõiduki järele tasuta — sõltumata sellest, kui kaugel auto asub või kui halvas seisukorras see on. Vastu võetakse ka osaliselt lahti võetud autosid.
Kampaania ajal äraviidud sõidukite eest tasu ei maksta. Oluline on tagada haalajale vaba juurdepääs ja ohutu tööruum.
Enne lammutusse andmist küsige pakkumist
Kui auto seisab, kuid mootor töötab või sõiduk on tervikuna alles, ei pruugi lammutus olla parim lahendus. Terve auto eest makstakse tavaliselt rohkem kui üksikute varuosade ja metalli eest. Pakkumise küsimine on tasuta ega kohusta millekski.
SellCar ostab sõidukeid igas seisukorras — ka siis, kui auto ei sõida, ülevaatus on aegunud või registrikanne peatatud. Korraldame transpordi ja vormistame dokumendid ise, sealhulgas registritoimingud.
Korduma kippuvad küsimused
Kas minu auto võidakse ära viia, kui see on terve, aga lihtsalt seisab?
Võimalik küll. Äraviimise aluseks ei ole ainult romusõiduki tunnused — teisaldamine on lubatud ka siis, kui autol puudub numbrimärk, registrikanne on peatatud või ülevaatus ja kindlustus on aegunud. Kui auto vastab kõigile nõuetele ja on seaduslikult pargitud, ei ole selle äraviimiseks alust.
Mida tähendab hoiatus „Sõiduk kuulub teisaldamisele“ minu auto klaasil?
See tähendab, et sõiduk on märgistatud kui pikalt kasutuseta seisnud ja teil on mõistlik tähtaeg see ise linnaruumist ära viia. Tähtaja jooksul tegutsemine on odavaim variant: pärast selle möödumist teisaldatakse auto ning teisaldamise ja hoiustamise kulud jäävad omaniku kanda.
Kui palju maksab, kui auto ära viiakse?
Teisaldamise ja hoiustamisega kaasnevad kulud kannab omanik või vastutav kasutaja. Kui munitsipaalpolitsei on alustanud väärteomenetluse, võib lisanduda rahatrahv. Täpne summa sõltub konkreetsest juhtumist, seetõttu on auto ise ära viimine alati soodsam.
Miks räägitakse 800 eurost?
2027. aastast kasvavad peatatud registrikandega sõidukitega seotud kulud. Teatud juhtudel, näiteks hävinud või kadunud sõiduki registrist kustutamisel, tõuseb riigilõiv 15 eurolt 800 euroni. Seetõttu soovitab linn viia registriandmed korda veel 2026. aasta jooksul.
Kas ma saan seisva auto eest raha?
Sõltub sellest, kuidas te toimite. Riikliku kampaania ajal ja munitsipaalpolitseile volituse andmisel tasu ei maksta. Kui annate auto ise jäätmekäitlejale, võite sõltuvalt seisukorrast tasu saada. Kõige rohkem maksab tavaliselt terve auto müük kokkuostjale — seda tasub kaaluda enne lammutusse andmist.
Kas ma võin auto ise osadeks võtta ja metalli ära müüa?
Ei. Romusõiduki omavoliline lammutamine on seadusega keelatud, sest kasutuselt kõrvaldatud auto on ohtlik jääde. Utiliseerida tohib ainult vastava keskkonnaloaga jäätmekäitleja. Lisaks ei väljasta ebaseaduslik lammutaja lammutustõendit, mille alusel saaks sõiduki registrist kustutada.
Mis juhtub, kui ma autole parklasse järele ei lähe?
Kui sõidukit ei ole valveparklast aasta jooksul välja võetud, loetakse see hüljatuks ja antakse üle jäätmekäitlejale. Sel hetkel on omanik kaotanud nii auto kui ka kandnud hoiustamise kulud. Seetõttu tasub olukorda lahendada kohe, mitte oodata.
Auto kuulub inimesele, kes on Eestist lahkunud. Mida teha?
Selliseid juhtumeid on praktikas palju ja need on kõige keerulisemad, sest omanikuga ei saa ühendust. Sõidukit ei saa ilma omaniku või seadusliku aluseta käsutada. Kui teate sellisest autost, saate sellest teatada Tallinna infotelefonil 14410 või numbril 661 9860 — edasise menetlusega tegeleb munitsipaalpolitsei.
Kas seadus on juba vastu võetud?
Riigikogus on menetluses eelnõu, mis muudab jäätmeseadust, liiklusseadust ja riigilõivuseadust ning toob sisse mõiste „romusõiduk“. Praegune äravedu toimub kehtivate seaduste alusel — liiklusseaduse, jäätmeseaduse ja korrakaitseseaduse järgi. Muudatuste eesmärk on menetlust kiirendada ja lihtsustada.
Kuhu teatada naabruses seisvast autost?
Tallinna infotelefonil 14410 või numbril 661 9860. Linn on valmistanud ka infolehed, mida saab jätta pikalt seisva auto tuuleklaasile — nii saab omanik ise teada, et olukorda tasub lahendada.
